Tai on maailma üks populaarsemaid puhkusekohti ja Phuket ilmselt rannapuhkuse sihtpunkt number üks. Seega arengud ja muutused, mida siin näha saab räägivad midagi ka maailma arengutest. Käisin Phuketis eelmine kord umbes 5 aastat tagasi, enne koronat niisiis. Ja käisin siin ka umbes 10 aastat tagasi. Silma jäi nii mõndagi.
Kaks uut teenust on vallutanud kuurorti. Kõikjale on tekkinud kanepi kohvikud ja poed (need on muideks tühjad ja mingeid laksu all inimesi tänaval ei märka). Ning palju on putkasid kus saab püstolist ja automaadist märki lasta. Esimesed on tulnud kanepi keelu kadumise tõttu, aga teised on mulle arusaamatud. Kas tõesti on need vene turistidele harjutamiseks. Tänaval kauba ja imelike teenuste pakkujad ei ole enam agressiivsed ning ka baaridesse meelitavad tüdrukud on viisakad. Elu toimib kuidagi rahulikumalt ja iseolemise vabadus tundub suurem.
Suurim muutus näib olevat puhkusepublikus. Kümme aastat tagasi oli Tai veel eelkõige valge mehe paradiis ja valge pere rannapuhkus. Viis aastat tagasi olid tänavale lisandunud gruppides liikuvad hiinlased. Nüüd on domineerijaks muutumas hindud ja araablased. Valge inimene pole enam mingi näitaja ning nendestki pooled on hetkel venekeelsed. Hiinlased on pildist kadunud, korona ilmselt täitis oma eesmärgi ja naelutas paljud hiinlased koju tagasi. Liiga palju maailma näha ei ole autokraatlikule võimule kasulik.
Kui kord varem läksin päevasele paadireisile kohalike saarte vahele, siis domineerisid seltskonnas valged ja nendes pooled olid venekeelsed. Viimased olid aeg-ajalt ka need kes veidi purjutasid ja teistest lärmakamad olid. Nüüd oli pilt uus. Meie 40-liikmelisest paaditäiest kolmandik olid araablased või hindud. Terve rida paare kus naine oli rätikusse mässitud olid naerunägudega ja käitusid viisakalt ning tagasihoidlikult. Kolm araabia meest, Muhhamedi, olid ainsad kes juba hommikul laevale tulles rüüpasid viinakokteile. Ma arvasin, et nad joo… Seejärel võttis üks kotist kõlari ja üritas meid muusikaga lõbustada. Õnneks oli paadimootori müra selleks liiga kõva. Grupijuht andis alguses lühikese info kus selgitas, et suitsetada ei tohi, sest me istume suure kütusepaagi otses. Üks Muhhamed pani hetk hiljem suitsu näkku ja hakkas seda süütama. Grupijuht tormas üle rahva ja päästis päeva. Esimeses peatuspaigas viidi meid kanuudega sõitma. Muusikamees sai nüüd looduses oma kõlarist lasta araabia rahvamuusikat, et kõik kuuleksid. Järgmisetes peatustes sai selgeks et neid ei huvita absoluutselt teised inimesed. Nad ei püüdnudki kokkulepitud ajal paati tulla, isegi siis kui kõik olid paadis ootamas ja grupijuht neile ruuporist karjus, et kiirustaksid ei pööratud sellele tähelepanu. Seega, teretulemast uude maailma. Ma ei arva sugugi, et araablased või mõni teine inimgrupp oleks kuidagi halvem kui teised, igal pool on toredaid ja vähemtoredaid tegelasi. Pole vahet mis värvi sa oled, aga kui teistsuguse kultuuriga inimesi tekib suurem grupp, siis hakkavad nad ka seda kultuuri teistele peale suruma. Mõned jõulisemalt, mõned salamisi. Tehke ise järeldusi kui julgete… Soovitan jätkuvalt kõigile kes vähegi suudavad, reisige kaugemale ning kogege hoopis teist pilti kui kodumaal joonistatkse. Annab vihjeid tuleviku kohta.
PS. Tähelepanu reklaamivalvuritele – viimasel fotol kõnetab reklaam loomulikult mägironimise huvilisi, ikka kõrgemale…
