Tähtsad tegelased räägivad vajadusest ettevõtlust toetada, soodustada, võimalusi luua, eksporti kasvatada. Aga kuidas siis tegelikult edendada ettevõtlust? Riik teab, pumpame osadele abirahasid ja kontrollime hästi kõvasti. Enamus abirahasid läheb küll kas raisku või moonutab konkurentsi, aga mõne eduloo ikka terane silm ehk leiab. Kontroll aga raiskab ettevõtja selle ressursi ära, mis ta kasumiks peaks saama. Selleks, et ettevõtlus tegelikult taas tiivad saaks on vaja luua ettevõtmisteks palju sobivamad tingimused ja täna on selleks eelkõige vajadus vabastada väiksed ettevõtted igasugusest (riigi)bürokraatiast. Teine variant on oluliselt vähendada makse. Parim variant on kaks asja koos teha, kuid ilmselt pole riik veel küps selliseks mõtteks. Väikefirma ei tohiks täita ühtegi statistikaaruannet, olema vabastatud igakuisest maksuaruandlusest rääkimata muudest totrustest mille nõudmisega kümned ametid oma olemasolu tõestavad. Väike ettevõtja täidab tulevikus üks kord aastas tulude-kulude-kasumi aruande ja esitab selle elektrooniliselt riigile. Seejärel tasub tekkinud maksud kas korraga või järgmise aasta jooksul võrdsetes osades. Tööjõu makse ettevõttel ei peaks olema, töötaja töölevõtmine on tänapäeval juba ise nagu teene riigile. Maksu maksavad palga pealt töötajad ise, nemad ju tulu saajad. Ja eks nemadki teevad seda ühekordse aasta deklaratsiooni põhjal.
Bürokraadid, kes vabanevad väikeettevõtete kontrollimisest tuleks omakorda suunata ettevõtjateks. Kõigil ametnikel peaks olema kohustus vähemalt pool aastat töötada eraettevõttes, et tekiks mingigi seos päris eluga. Aga see nõue pole vist reaalne, sest kes see ikka bürokraati ettevõtluses vajab. Ametniku ümberkasvatamine võib samas võtta aastaid, kuigi ise nad seletavad praegu elukestvast õppest ja käivad koolituselt koolitusele. Tulgu siis tegelikult ja tegelikkust ka õppima.
Nüüd on seaduseandjal valida kas ta tahab, et ettevõtlus taas kasvama ja õitsema hakkaks või riskib sellega, et keegi ei viitsi enam ette võtta kuna kogu teenistus (ja tihti rohkemgi) läheb riigimasina ülalpidamiseks ja palga maksmiseks kontrollivale ametnikule. Häh, selgitatagu miks ma peaksin seda tegema 
. Oluliselt mõistlikum tundub paljudele minna elama sooja kliimaga rannikule ja pidada seal näiteks baari või lihtsalt parema palga eest tööd teha. Igal juhul tundub mõistlikum kui 24/7 rabada siin ettevõtjana ja teenida kasumit … maksuametile. Nüüd ei tohi enam OÜ-tada ka, ehk ühemehe ettevõtlus on edaspidi keelatud. Välja arvatud juhul kui see üks mees kõik teenistuse maksudeks maksab. Eesti ettevõtlus on surnud, elagu ettevõtlus… näiteks Läti või Singapuri oma. Täna lugesin ajakirjandusest kahte kommentaari. Esiteks Äripäev väitis, et maksuameti pressiesindaja (miks üldse selline tegelane?) olla palunud loo pealkirja muuta. Ja teiseks teatas maksuamet, et ei kasuta enam ettevõtjaid ärritanud sõnavara (oü-tamine siis ilmselt). Kuulge, mul on ükskõik mis sõnavara te kasutate, mind kui ettevõtjat ärritab see, et proovitakse lõpetada piiratud vastutusega ettevõtete eksisteerimine ning püütakse asendada ettevõtja olemus (kus riskimise eest saab dividende) töövõtja olemusega (kus ettevõtja saab riskimise eest palka).
Minu asi pole viriseda ja öelda, et kõik on kehv. Minu asi on öelda välja, mis mulle tundub et toimumas on ja kuhu see viib, ilma kartuseta, et mu seisukoht pole populaarne, turvaline, patriootlik. Ja süstida mõtet sellest, mida peaks tegelikult tegema, et inimesed jälle ettevõtjateks viitsiks hakata.
