Viimasel ajal on sotsiaalmeedias hakatud flirtima ettevõtjate streigi ideega. Ma kirjutasin 2016.a, so juba kaheksa aastat tagasi oma raamatusse alljärgneva lõbusa peatüki, mis nüüd on ühtäkki omandanud seose reaalsusega. Avaldan selle vana nägemuse siinkohal tutvumiseks.
Kuidas me saaksime vaba ja õnnelikuna elada sõltumatuna ühiskonna ülereguleeritusest ja survest? Meie meetodiks on enese ja oma elustiili muutmine ning me oleme vältinud igasugust võitlemist ja teiste survestamist. Kuid oma maailmapildi avardamiseks ja lõbustavaks mõtteharjutuseks võiks mõelda, kuidas sundida süsteemi, ehk riiki muutuma. Mis ajendil hakkaksid riigijuhid võtma vastu otsuseid oluliselt vähendada riigi kulutusi, ametnike arvu ja ametnike võimu. Vabatahtlikult seda ei juhtu. Selleks peame mõtlema, kellel on riigisüsteeemis veel tegelik võim. Pakun, et selliseks grupiks on ettevõtjad, äriinimesed. Nemad ju rahastavad riiki ja kui ärid oma tegevuse peatavad, siis tegelikult peatub ka riik. Riik ja ettevõtjad on jõudnud selleni, et nad on teineteise vastu, mitte ei täienda üksteist. Riik ei ole ka enam kodaniku jaoks vaid kodanik on riigi arvates tema jaoks. Selline situatsioon ei tohiks kaua kesta. Kodanikul üksi pole jõudu, et sundida riiki enda jaoks midagi tegema, kuid ettevõtjal selline jõud on. Järelikult võiks proovida jõuda olukorrani, kus ettevõtjad ühendavad oma jõud ühise huvi kaitseks ja sellest sündmusest saab sündida esimene ettevõtjate streik.
Enne streikima asumist tuleb kokku leppida nõuded, mida meie, ettevõtjad riigile esitame. Esimene kord hoiame asja lihtsa ja kergelt arusaadava. Ametnik ilmselt mõistab numbrit kõige paremini ja talle tuleb esitada üks nõue ja üks lause korraga. Seega on meie esimene nõudmine langetada käibemaksu kahekümnelt protsendilt kümnele protsendile. Ka lepime kohe alguses kokku, et ei pööra mingit tähelepanu hiidlainena tulevatele argumentidele, miks seda teha ei saa. Saab teha küll, kui tahetakse ja on vaja. Paljudes riikides on käibemaks palju väiksem ja elu toimib endiselt. Ka ütleme kohe välja, et katteallikad puuduvale maksulaekumisele tuleb leida riigi enda kulude kokkuhoiult, kuid õpetajate ja päästjate hüvesid ei tohi puudutada, ainult bürokraate ja kontrolliaparaati võib piirata.
Seejärel lepime kokku meie, so streikijate käitumise. Kuna meil pole palju ülearust aega ja igasugused ressursid on meile kallid, siis me otsustame, et ei tee midagi. Ja selle asemel jätame hoopis midagi tegemata – me lubame, et ei maksa mingeid makse enne kui meie nõudmine on täidetud.
Korraks tekib ka mõte, et ehk peaks järgmisena looma ettevõtjate ametiühingu, kes meid esindaks. Aga sellest mõttest loobume ruttu, sest no milleks raisata jälle lisaressurssi, pärast tuleb veel oma ametiühingu vastu streikida. Parem lähme sotsiaalmeediasse ja avaldame ka päevalehtedes reklaami: Esimene Ettevõtjate Streik (EES) algab 13. aprillil kell 13.13. Ühinejad, pange end kirja.
Osalejad ettevõtted ja ettevõtjad annavad oma kodulehtedel ja sotsiaalmeedias teada, et on streigiga liitunud. EES algusest alates pole vaja maksuametile ülekandeid teha. Riik saab oma otsuse või ettepaneku teha iga kuu kümnendaks kuupäevaks. Kui otsus streikijatele ei meeldi jätkub streik kuu võrra. Streigi tõttu ei katke töö, teenused, palga maksmine ega miski muu. Ettevõtted jätkavad tööd täiesti igapäevase rutiiniga. Pole ka hirmu, et streikijat saaks vallandada, sest ettevõtjal pole ju ülemust. Kui valitsejad ei saa aru asja tõsidusest või ei viitsi midagi ette võtta ning streik kestab pikalt, siis tuleb välja, et ettevõtjate käes on sel ajal ka oluline rahaline lisaressurss. Maksuraha hoiab ettevõte oma kontol ja võib seda kasutada igapäevaste tehingute finantseerimisekski.
On vähetõenäoline, et pangad streigiga ühinevad, sest tegelikult kuuluvad nad ise otsapidi riigisüsteemi. Seega tuleb vajadusel korraldada ka pankadest raha väljavõtmise töötuba. Siis soovitame kõigil, kellel on pangaarvel kottimahtuv summa raha, palun seadke sammud pangaautomaadi juurde. Võtke raha välja ja pange šeifi. Pank märkab meie ühistegevust kiiresti ja paari päevaga kehtestatakse raha väljavõtmise piirmäärad. Need piirangud käivad meie raha kohta, mis kuulub meile ja mida end usaldusasutuseks kutsuv pank on lubanud meile hoiustada. Siinkohal peatage korraks lugemine ja mõelge, millises süsteemis me elame ja keda saame usaldada. Või seadke sammud kohe panka oma raha järele. Elagu streik!
