Seekordne talve eest põgenemise rännak algas lennuga Istanbuli ning enne edasilendu otsustasin veeta päeva selles Türgi asulas. Lend Türgi lennufirmaga kestis alla kolme tunni, edasi-tagasi pilet maksis 200€, lennukis anti süüa-juua ning toidu kõrvale pakuti soovijatele isegi viina ja viskit. Huvitav kas meie rahvuslikud lennufirmad on ka kunagi mõelnud oma arengutele selles võtmes, et kas nende hind ja teenindus suudab kuidagi konkureerida näiteks türklaste omaga.
Lennuk oli peaaegu täis ja juhuslikult kuuldud juttude järgi siirdusid paljud eestlased Istanbuli kaudu Aasiasse puhkama. Järelikult on peale minu veel teisigi, keda kommerts-usu pühad ja raseerimata punase kuuega mees ei huvita. Kui teised läksid lennukist transfeeri tsooni, siis mina läbisin raskusteta passikontrolli ja sõitsin metrooga hotelli. Ühistranspordi kasutamine on väga lihtne, ostad masinast plastmassist zetoone ja iga kord kui ükskõik millisesse vahendisse soovid siseneda, paned ühe zetooni aparaati. Tallinna tasuta transport on siiski lihtsam.
Rahvast on siin palju ja väga palju on türklasi! Stereotüübid on meil võimsad, esmapilgul tunduvad kõik türklase näoga mehed väga kahtlased. Ja kuna enam-vähem kõik on türklaste nägudega, siis alguses vahtisin ettevaatlikult ringi. Hiljem muidugi selgub, et nad on väga sõbralikud.
Hoopis hullem šokk oli aga õues. Lahkusin Tallinna talvest, kus oli parasjagu 2 kraadi sooja ja saabusin mitu tuhat kilomeetrit lõunapoole, kus parasjagu sadas lund. Vot see mulle ei meeldi. Kui siit veel veidi lõunasse minna, siis on kohe 30 kraadi, aga miks siin poole tee peal 15 kraadi ei ole!
Käisin linnapeal ringi, lisaks siin-seal olevatele sultani paleedele ja pühakodadele valitseb tänavaid põhiliselt pisi-kaubandus. Ning kesklinn ja äärelinn (kus mina peatun) ei erine teineteisest eriti. Tänaval on loomulikult palju inimesi, aga enamus on neist mehed. No vot sellest tasakaalu vääratusest ma tegelikult ikka aru ei saa, islam on imeline. Ka kohvikute teenindajad on enamuses mehed ja hotelli vastuvõtus lösutavad tegelased ka. Aga söögikultuur tundub olevat suurepärane. Sisenesin lõunasöögiks suvalisse tee äärsesse paika, tellisin türgipärase hakklihast küpsetise. Selle kõrvale serveeriti viis! eri taldrikutäit salatit. Väga maitsev ja vist tervislik ka.
Nüüd lendan ühe Araabia lennufirmaga üle Abu Dhabi Bangkoki ja usun, et seal on endiselt soe. Järmised mõtted siis taas Aasiast.
