Kolm nädalat Kolumbias tuuritades tekib kahtlus, et kõik ei saa ju nii ilus olla kui paistab. Ning terane eurooplase silm hakkab leidma märke, mis näitavad, et siin on asjad tegelikult halvasti. Näiteks inimesed jalutavad tänaval ja joovad õlut. See on kohutav, sest nii ei ole ju korda. Lisaks saavad nad napsu osta igalt poolt, igal ajal ja odavalt. Kuna jook on kättesaadav ja odav, siis ei ole neil vaja ennast isegi kiiresti purju juua ning purjus inimesi polegi näha. WHO, Tervise Arengu Instituut ja sotsiaalminister ei kiidaks seda heaks. Meil teavad juba kõik, et hind ja kättesaadavus määrab alkoholi tarbimise juures kõik. Ja kui purjutajaid ei näe, siis ei saa nende vastu hästi võidelda. Mina usun ametnikke kinnisilmi, seega siin on asjad halvasti. Kolumbias müüakse nii bensiini kui õlut lausa bensiinijaamades. Jube, miks ometi keegi midagi ära ei keela? Bensiinijaamades peab müüma vorsti. Meil varsti nii on, seega meil on parem.
Igaüks võib siin omale külmakasti selga võtta ja hakata tänaval jooke ja sööke müüma. See on kohutav, et ettevõtlusega saab alustada ilma litsentsideta, tervisekaitse reegleid täitmata. Südames tahaks ju need inimesed ministeeriumis töötada, kindla palga eest lihtrahvale korraldusi jagada. Aga nüüd peavad nad ettevõtjatena tegutsema ja liiga odavalt tarbijale hüvesid pakkuma. Tarbijal võib niimoodi raha üle jääda ja ta äkki kulutab selle lihtsalt lõbutsemisele. Jõhker. Inimesed veedavadki aega tänavatel, tihti tantsides ja lauldes. Ilmselt pole neil kooseluseadust ja nad ei tea kellega koos peab elama ja kuidas kooselu rakendada. Seega nad hulguvadki tänavatel. See tantsimine on üldse kahtlane, viitab mingitele lodevatele elukommetele. Kahtlustan, et mõtted võivad töölt ja maksumaksmiselt isegi eemalduda niimoodi. Ja ma olen kuulnud, et selline ohjeldamatu puusakeerutamine pidi isegi seksini viima.
Neil on lubatud ka koka lehti närida ja tänavalt ühe sigareti kaupa suitsu osta. See tähendab, et narkomaania ja koni lembus on tolereeritud väga kõrgel tasemel. Järelikult kolmas sektor, kes tahab pahede vastu võidelda, on allasurutud ning tõelised võitlejad ei saa õigust frondile viskuda. Ja paljud on siin paksud ka. Ma tean, see on sellepärast, et neil pole suhkrumaksu kehtestatud. Neil lihtsalt pole nii tarka ministrit, kes suudaks toiduaineid nii kõrgelt maksustada, et raha ei jääks paksukssöömiseks.
Rahvas räägib ja laulab ainult hispaania keeles. Ilmselt on haridussüsteem kehv, et neile muid keeli ja tarkusi ei õpetata. Meil ma tean, et kool teeb inimesest maksumaksja. Siin on kahtlus, et inimene jääb ikka inimeseks, ei mingit arengut. Kuna nad isegi ühtki naaberriiki ei vihka ja saavad kõigiga arusaamatult hästi läbi, siis ei leia nad kuidagi põhjust, et saaks ameerika sõjaväelasi riiki meelitada, rääkimata naabrite vana soomuki kesta ostmisest. Seega pole siin õiget turvalisust. Ja ega naeratav ja sõbralik politsei ei ole ju ka tõsiseltvõetav, äkki naeratavad pättidele ka.
Lõpuks võin tõdeda, et siin on mingi bakter vist liikvel, sest ega ma neid ridu kirjutades ka ise enam adekvaatne ei saa olla, rüüpan 1€-st Club Columbia õlut Kariibi mere rannas ja vaatan kuida päike loojub merre, väljas on 30 kraadi, ümberringi naeravad inimesed hispaania keeles. See kõik ei saa hea olla!
